KAALUKAOTUSVÕISTLUS 3. NÄDAL

Võistluse 3. nädal sai seljatatud. Selle nädala sisse mahtus 4 trenni. 3 tubast trenni jõusaalis ja 1 trenn väljas värske õhu käes.

Jõusaalis oli kaks alakeha+kerelihased trenni ja üks ülakeha+kerelihased trenn. Alakeha päev oli kolmapäeval ning siis toimus ka järjekordne vahemõõtmine/kaalumine ja Heidi juhendatud trenn.
Sel korral näitas Heidi mõned uued soojendusharjutused alakehale, mida võiks ennem tõsisema trenni juurde asumist teha. Esiti tundusid üsna lihtsad need harjutused, kui ta ette näitas aga kui tegema hakkasin siis oli kohe tunda, et lihased peavad kohe tööd tegema hakkama. Väga head harjutused.

Kui olin jõudnud juba raua tõstmiseni, siis eneselegi üllatuseks olen suutnud oma kehahoiakut niipalju arendada, et Heidi mõned korrad pidi vaid tähelepanu pöörama, et ma kehahoiakut korrigeeriks. Mõnedel harjutustel võisin vabalt raskust juurde panna. Sel korral veel ei pannud, jätsin järgmiseks korraks. Alguses tundusid needki raskused raskemad kui tegelikult olid.

Reedel käisin tegin ühe väiksema jooksu tiiru.
Kokku jooksin 4.50 km ajaga 33:11.2. Keskmine pulss 149 lööki minutis, kõrgeim pulss 158 lööki minutis. Õhtul tegin jõusaalis oma tavapärase kava järgse ülakeha+kerelihased trenni. Ei midagi erilist. Üks harjutus teise järel.

Esmaspäeval pidin ka jõusaali minema, kuid kuna enesetunne oli tõsiselt vilets, siis otsustasin selle õhtu pigem teki all veeta, kui saalis raskusi tõstes. Ühesõnaga lükkasin selle trenni järgmisele päevale edasi, lootes et järgmisel päeval ehk ei ole enam vilets olla. Õnneks Teisipäeval oli enesetunne täiesti okei ja võisin oma tegemata jäänud trenni ära teha.


      

Tegelikult meil on jõusaal kohati justkui meelelahutuspunkt. Vahest vaatad mõnda "karmi venda" kes saali tuleb ja siis lihtsalt hakkab külmalt rämedaid raskuseid tõstma. Lihtsalt niisama. Soojendust ei tee, sest soojendus on vist eitedele. Sellistel hetkedel tahaks mu aju lihtsalt RESTARTi teha ja silmad endale kardinad ette tõmmata. Päriselt poisid ? Kas teile meeldibki end niimoodi lõhkuda. Selle asemel, et uurida eelnevalt kuidas teha või küsida kellegi kogenenuma käest nõu.

Ja siis on veel need inimesed, kes tulevad jõusaali esimest korda trenni, kuid ei tea mida peaks tegema või kust tahaks/peaks alustama. Ega siis polegi muud, võetakse mingisugune masin ette. Püütakse masinal olevastest instruktsioonidest aru saada. Proovitakse korra-kaks masinat ja siis liigutakse järgmise juurde,sest see masin mida just prooviti ei sobinud. Kui masinatest asja ei saa, siis võetakse hantlid ja kukutakse nendega vehkima. Nii igaks juhuks, et ikka kõik näeks, kui rasket trenni ta teeb. Selle suure vehkimise peale võib mõni lihtsalt selle hantliga pikku pead saada ja seejärel oimetult põrandale langeda.

Jah ma saan aru, et on keeruline algajana jõusaalis hakkama saada, eriti kui pole eelnevalt seal käinud. Kuid mille jaoks teil nina all suu on. Jõusaal ei ole koht kus peaks oma suu kinni hoidma. Küsige julgelt teiste käest... Küsida ei julge aga kui mingi semu peaks samal ajal saali tulema siis kukutakse pläkutama kui viimased külaeided... kohe nii kõvasti, et saalis olev muusikakeskus ka vakatab nende kõrval. Siis vahepeal pead ise muusikakeskusele volüümi juurde keerama, et see kuradi "kukekarja pläkutamine" üle elada.



Ma ei ütlegi, et ma nüüd ise ka teaks kõike aga ma olen kuulanud targemate juttu ja usun, et treenerid teavad mida nad räägivad. Sellised "lahmijad" hakkavad rohkem silma, kui need kes teavad mida teevad ning võtavad asja rahulikult ja mõistusega.






Kirjutamiseni K :)

KAALUKAOTUSVÕISTLUS 2. NÄDAL

Võistluse 2. nädal sai seljatatud. Selle nädala sisse mahtus lausa 6 trenni. 3 tubast trenni jõusaalis ja 3 trenni väljas värske õhu käes.

Nädal algas kolmapäevase kehakoostise mõõtmise ja Heidi juhendatud trenniga. Sel korral juhendas ta ülakeha trenni, sest eelmisel korral pöörasime tähelepanu alakehale. Ütleme nii, et siin kohal oli mul tehnika küll suht mööda. Ma justkui tean kuidas asju teha, kuid keha hoiak, käte hoiak ei ole just päris õige, mis ehk olema peaks. Pidin ikka päris korralikult pingutama, et kehahoiakut hoida. Üldjoontes püüdsin kõik meelde jätta, mida Heidi rääkis aga eks mõni asi läheb ikka meelest.

Neljapäeval käisin tund aega kõndimas.
Keskmine pulss oli 113 lööki minutis.
Kõrgeim pulss 141 lööki minutis.
Läbitud sai 6,3 km. Õnneks ilm oli suhteliselt leebe ja ma ei külmunud vahepeal isegi mitte jääkuubikuks.

Reede oli taas kord jõusaalipäev. Kava nägi ette Alakeha+ 2 kerelihase harjutust. Sel korral ei olnud kohe üldse viitsimist jõusaali minna. Mõtlesin varakult minna, kuid lõpuks jõudsin ikkagi 19ks.
Alustuseks tegin 10 minutit sooja. Sest lootsin, et saalis olev rahvas lähevab saalist ära vahepeal. Ei olnud kuidagi sellises meeleolus, et tahaks koos hunniku higiste meestega aega veeta. Õnneks läksid kõik minu soojenduse 9ndal minutil minema ja sain rahulikult uhkes üksinduses trenni teha. Mitte kedagi ei tulnud juurde ka. Üks harjutus teise järel, nii nagu kava ette nägi. Higistasin nagu siga, kui nii võib öelda. Lõpuks kui kerelihaste juurde jõudsin siis suutsin vaid 1 kerelihastele ette nähtud harjutuse ära teha, sest suutsin nii palju vett tarbida, et vesi tahtis vägisi välja tulla. No lase veel lehm lombi manu, kõik joob ära ja ikka on vee puudus.

Laupäeval pidi olema puhkepäev aga kuidagi juhtus nii, et sattusin taas kord üle mitme sajandi hobuse selga. Sõbranna oli ka. Temaga saigi kaasa mindud talli kus ta ikka aegajalt käib ja siis läksime ratsutama. Kuna ma ei olnud nii kaua ratsutanud, siis käisime hobustega maastikul kõndimas ja tagasi tulles tegin kopli piirides natuke traavi ka. Galoppi ei julgenud teha, sest traav oli ka lipa lopa lahtine. Tasakaal oli nii paigast ära.
Plaan oli ka skijöringut proovida, kuid kuna hobune kellega oleks saanud seda proovida oli juba oma trenni selleks päevaks teinud, siis jäi see asi ära.

Pühapäevaks oli meil Cris´iga planeeritud 2 tunnine jooks-kõnd. Me mõlemad oleme nii erineva tempoga jooksjad ja kahtlesin kuidas see asi üldse välja nägema hakkab. Lisaks polnud ma juba tükk aega jooksutossu üldse jalga saanud. Igatahes pühapäeval kell 13ks olin mina platsis ja valmis jooksma-kõndima. Ma olin veendunud, et nüüd kas sai liiga palju riideid selga või liiga vähe ja ma külmun poole tee peal lihtsalt herneks.
Õnneks polnud riideid liiga palju ega liiga vähe. Kuigi sõrmkindad läksid esimesel kilomeetril juba taskusse peitu. Tee peal oli hea mõnus joosta-kõndida, sest lund ei olnud, mis segaks. Metsa all oli seda valget ollust aga oma jagu ja sealt tuli km ajale aega kõvasti juurde.
Enesele üllatuseks, suutsin Cris´iga sammu pidada. Ma usun, et eks ta võttis ise ka vähe aeglasemalt. Mis ta muidu minuga seal metsa vahel peale oleks hakanud, kui ma lihtsalt ühel heal tõusul oleks saba andnud. Paar tõusu oli küll sellist, kus tundsin, et sinna ma jään. Kuidagi ei jõudnud aga alla ka ei tahtnud anda, sest ei tahtnud ju tõelise äpuna välja paista. Kokku jooksime-kõndisime 14.6 km, millest 7 jooksime ja 7,6 kõndisime.
Keskmiseks pulss 152 lööki minutis.
Kõrgeim pulss 175 lööki minutis.
Ilm oli tuulevaikne ja väga väikese miinus kraadiga ehk väga hea ilm sellise jooks-kõnni tegemiseks.

Esmaspäev nägi jälle ette jõusaali. Kava järgi ülakeha+ 1 kerelihase harjutus. Kuna reedel jäi üks kerelihaste harjutus tegemata, siis tegin esmaspäeval 2 kerelihaste harjutust. Selleks ajaks kui hakkasin kerelihaseid tegema voolas jõusaal rahvast täis. Rahval vaja nädalavahetuseks vormi vist saada, muud seletust sellisel rahvavoolul ei näe.

Teisipäeval täitsa puhkasin. Vahelduseks oli täitsa mõnus niisama vedeleda.






Kirjutamiseni K :)

KAALUKAOTUSVÕISTLUS 1. NÄDAL

Ei teagi, kas nüüd olen veidi kõrgelt kukkunud või endiselt täie mõistuse juures. Aga antud hetkel tundub, et see on üks sõgedamaid asju mida ette olen võtnud. Võiks ju võtta, mis iganes võistluse ja selle lihtsalt niisama ära teha... Kuid KAALUKAOTUSVÕISTLUS. Samas mida mul kaotada on... ainult KAALU. Tegelikult on tegemist siiski EELKÕIGE KEHAKOOSTISE PARANDAMISEGA, mitte otsese kaalu kaotamisega. Ja kui selle juures ka natuke kaalu õnnestub kaotada siis on see vaid plussiks. Aga kui peaks õnnestuma kaalu kaotada, siis HOLY MOLY ma panen kohe peo püsti. Kooki näost sisse ei hakka ajama, kõik kes peole kutustuks osutuvad need saavad porgandit järamiseks ja  värska vett!  Never mind! Ma järan neid porkse üksinda.

Võistlust korraldab ja treeninguid viib läbi personaaltreener Heidi.
Kuid, mis on siis sellise võitluse eesmärk? Eesmärgiks on 5 nädala jooksul tervisliku toitumise ja teadliku treeningu abil saavutada maksimaalne rasva kaotus ja kehakoostise paranemine.
Võistlusel osalemiseks ja võistlusel püsimiseks on omad reeglid:
1. Terve võistluse vältel peab olema sama tiim ehk tiimiliikmeid ei ole võimalik vahetada.
2. Igal nädalal on vaja osaleda vähemalt ühes personaaltreener Heidi  poolt juhendatud treeningus.
3. Iga nädal toimuvad mõõtmised ( kasutades kehakoostise mõõtmise seadet ja mõõdulinti) , mille põhjal koostatakse nädala TOP ja ka lõpptulemused.
4. Tiimiliikmetel ei ole kohustust käia treeningutel samal ajal.
5. Võitjad selgitatakse välja, võrreldes kehakoostise mõõtmise andmeid võistluse algul ja lõpus. Määravaks on rasvaprotsendi ja lihasprotsendi vahekord.


Kuna tegemist on mu sõbrannaga ja kui ta kirjutas: " Kas oleksin huvitatud osalemisest?" Siis oli vastus " JAA " kiirelt tulema. Isegi ei tea miks. Samas väljakutsed on põnevad ning see tundub ka paraja väljakutsena.

Nüüdseks on 1 nädal sellest võistlusest/challengeist möödas. 31. Jaanuar saime Heidiga jõusaalis kokku, kus mõõtsime kõik näidud ning seejärel rääkisime varasematest treeningutes, mis koormusel ma neid teinud olen, kui pikk paus on viimasest jõusaali külastusest jne. Seejärel näitas erinevate harjutuste tehnikat. Kuidas peaks midagi tegema, et sellest ka kasu oleks. Peale seda 1,5 tundi kerget treeningut olid mul jalad ikkagi all nagu nuudlid. Ausõna, mul polnud jalad veel ennem nii nuudlid olnud peale alakeha treeningut. Ilmselt mängis kõiges selles suurt rolli just see, et ma ei olnud juba tükk aega jõusaalis käinud. Tulenevalt sellest olid ka lihased järgnevatel päevadel valusad.
Kõige hullem oli järgmisel hommikul. Kui ükskord voodist välja sain, siis mu oma keha raskus oli jalgadele liiga raske... Nutta või naerda, ei osanud kumbagi teha. Aga õnneks oli selline tunne vaid mõne hetke ja kadus varsti ära. Jalad ise olid veel mitu päeva korralikult valusad. Hea oli, et järgmine treening nägi ette ülakeha treenimist.

Ülakeha treening päeval pidin hakkama saama oma teadmistega, sest ei olnud veel kava, mille järgi trenni teha. Kuna need asjad ei käi nii kiiresti. Õnneks ma nii tumba ka ei ole, et poleks osanud midagi teha. Kuna olen enamus masinatega tuttav, mis meie jõusaalis asuvad, siis sain hakkama. Järgmisel päeval sain ka oma treeningkava kätte. Eile oli siis korralik kava järgi alakeha päev. Esimese soojendusharjutusega andsid jalalihased end tunda. Olid veel valusad, kuid see valusus kadus peale soojendust ära. Sain korralikult teha omale ette nähtud harjutusi. Õhtu lõpuks olid jalad taas nagu nuudlid all. Ju oli korralik trenn!

Treeningpäevad jõusaalis on Esmaspäeval, Kolmapäeval ja Reedel.  Aga kuna treeningud hakkasid Kolmapäevast peale, siis arvestan nädalat Kolmapäeva õhtust järgmise Kolmapäeva hommikuni. Muudel päevadel võin vabalt valida, kas puhkan või teen natuke kardiot ka juurde lisaks jõusaalile. Kõndimine, jooksmine, rattaga sõitmine. Peaasi, et koormusega liiale ei lähe. Esimesel nädalal ma muud lisaks ei teinud, 3x jõusaali ja muud päeva puhkasin. Uuel nädalal ehk teen ühel-kahel päeval midagi lisaks, et ikka täislaks oleks. Aga katsun minimaalse koormusega hakkama saada. Üle ei tasu ka pingutada kuid piisavalt, et ikka tulemust ka tuleks. Muidu olen 5 nädala pärast endselt samas punktis kust alustasin.

Muidugi mängib selles kõiges suurt rolli ka toitumine. Ega väga palju ei muutuks kui ajaks sel ajal pirukaid ja komme näost sisse. Mingi ulme kulli pilguga ma nüüd ei jälgi mida suhu pistan, kuid asi on valikutes. Kui ikka on valida tervislikum amps siis valin selle. Selle nädala suutsin üsna valutult üle elada. Üle ei söönud, magusat ei tarbinud, menüüs oli nii puu kui juurvilju, muna, liha, mitmevilja putrusid.  Saia ja  leiva tooteid tarbin juba pikemat aega minimaalselt, et sellega pole üldse probleemi, rääkimata suhkru kasutamisest. Pole juba üle aasta seda kraami üheski oma kuumas joogis kasutanud. Magusainena kasutan mett.
Ühesõnaga, kõik on valikutes kinni. Kui teha õigeid valikuid siis ei kaldu ka teelt kõrvale.

Võistluse 2. nädal hakkab homsest. Homme tuleb ka uus kehakoostise mõõtmine. Eks paistab kas selle nädala ajaga on mingi muutus ka toimunud või olen endiselt alguspunktis kinni!






Kirjutamiseni K :)